Kas Teile meenub mõni enda lõbus ütlemine, mida vanemad või vanavanemad on meenutanud?
Neid ütlemisi on palju ja ema kirjutas neid palju ka üles. Aeg-ajalt otsin selle kaustiku üles ja siis naeran kõva häälega ja loen ka oma lastele ette. Siin on mõned näited: “Emme, ma tahan lille kasta, lill on tühjas kõhus.” (Lill tahab juua) “Aga siis ma lihtsalt lähen ja panen põlved kortsu.” (Teen pärast esinemist kniksu) Ükskord ajasin ema hinge täis ja ema ütles mulle: “No ütle nüüd, oled sa ikka täiesti topsik!” Mina vastasin: “Olen küll, aga see läheb mööda.” “Ma pean ju sõrmuskindad kätte panema, õues on külm.” Vend kukkus ja hakkas nutma. Selle peale ütlesin mina: “Las ma hõõrun seda kohta, muidu kasvab sul pikk sarv siit ja siis oledki elevant.” Need on vaid üksikud näited.
Kuidas lapsed Teid muutnud on?
Väga palju. Muudavad ja arendavad mind siiamaani. Lapevanemaks olemine on väga inspireeriv. Ma olen kindlasti saanud paremaks inimeseks. Olen kasvatanud oluliselt enda kannatlikkust ja õppinud leidma rõõmu sealt, kus seda poleks osanud ilma laste abita leida. Olen loomult mänguline, loominguline ja kiire innustuja, seega on mul lapse tasandile väga kerge minna ja ma naudin seda täiest hingest. Koolitajana on see tulnud suureks kasuks ja seetõttu on lihtsam inimesi ennast kuulama saada. Tegin ühele ettevõttele hiljuti meediakoolitust, kus mängisime läbi levinumaid vigu, mida intervjuude andmisel tehakse. Pidin mänguliselt erinevateks ajakirjanike karakteriteks kehastuma. Koolituse lõpus küsis üks inimene: “Kuidas te oskate erinevaid rolle nii kiirelt võtta?” Jäin korraks mõtlema, aga vastasin: “Sellepärast, et mul on lapsed, kes absoluutselt ei lase mul rooste minna.”
Kas mäletate oma laste esimesi sõnu? Kui vanad lapsed olid? Kui jah, siis miks arvate, et just need olid esimesed sõnad?
Mäletan muidugi! Poisi esimene sõna oli issi ja tütre esimene sõna oli aitäh. Arvatavasti need on sõnad, mida lapsevanemad kõigepealt ootavad. Olen üles kirjutanud ka erinevaid sõnu meenutavaid häälitsusi, mis olid enne sõnade tulekut. Poisi esimesteks sellisteks olid tigo ja Bla-bla-bla babababbbbbaaaaa.
Mis Teie enda esimene sõna oli?
Seda ma pole suutnud kahjuks tuvastada, kuna ema suri siis, kui olin kuue-aastane ja isa kahjuks ei mäleta. Ema hakkas minu ja mu venna ütlemisi kirja panema siis, kui olin umbes kahe-aastane. Olen ülimalt tänulik, et ta seda tegi.
Kas aitasite keele arendamisele teadlikult kaasa? Oli Teil selleks mõni nipp?
Keele arendamisele aitab kaasa kuulamine ja rääkimine. Nii spontaanselt kui teadlikult. Kuna ma olen üsna suure rääkimise ja eneseväljenduse vajadusega, siis on ka lapsed hakanud üsna varakult rääkima ja lauseid ritta panema.
Kas olete laste naljakaid ütlemisi kogunud?
Mul on laste sünnist saadik olnud plaan mõlema esimesest 19 eluaastast neile kingituseks raamat luua, seega olen sõnad, jutud, nii naljakad kui tõsisemad elujuhtumised ja olukorrad üles kirjutanud ning teen seda regulaarselt koos fotoviidetega ühele või teisele sündmusele. See on üks minu hobidest. Täiskasvanuna on ülimalt oluline omada kontakti oma kasvamisega, see loob turvatunde. Kujutan elavalt ette, kuidas lapsed ja meie vanematena sünnipäevahommikuti neid raamatuid lappama hakkame. Olgu nad siis 19 või 54-aastased.