Indrek Tarand koos abikaasa ja lastega. Foto: Erakogu
Kas Teile meenub mõni enda lõbus ütlemine, mida vanemad või vanavanemad on meenutanud?
Muidugi meenub! Esiteks: Minu esimene lause oli “Tasa! Hassan magab! ” Hassan oli vene valgekaartlase koer Aegviidus. Kuid eks lapse laused tee nalja ennekõike täiskasvanuile ja situatsioonikoomilises laadis. Laps ise ilmselt mõtleb neid asju ikka tõsiselt. Näiteks minu dialoog Andres Tarandiga, ilmselt 1966. aastal oli järgimine:
“Issi, tee veel oppa!”
“Rohkem ei saa, issil läks võhm välja”
“Aga ma panen selle võhmi talle sisse tagasi...”
Kuidas lapsed Teid muutnud on?
Positiivselt ja palju. Isatsen rohkem ja olen täiskasvanulikum :) Laias liistus võin lausuda, et ehkki “lapsed on kaasajal väga kallis hobi”, annavad nad elule lisaväärtust ja aitavad mõista “elu mõtet.”
Kas mäletate oma laste esimesi sõnu? Kui vanad lapsed olid? Kui jah, siis miks arvate, et just need olid esimesed sõnad? Mis Teie enda esimene sõna oli?
Ikka mäletan. Kõik ütlesid esimesena “emme” ja alles seejärel tuli nende ellu “iss”. Alla aastased olid. Meil on kõik dokumenteeritud laste kohta, sest nii on käinud juba neli-viis põlve meie suguvõsas. Enda esimese sõna asjus pean oma ema käest küsima.
Kas aitasite keele arendamisele teadlikult kaasa? Oli Teil selleks mõni nipp?
Vaatasime palju raamatuid, eriti pildiraamatuid ja lugesime jutte, rääkisime palju lastega. Me ei ole tolereerinud rumalaid väljendeid ja vulgaarsusi. Meie kodus räägitakse väga korralikku emakeelt. Kuigi see tundub lootusetu, sunnime neid aeg-ajalt ikka anglitsisme eesti keeles ümber sõnastama.
Kas olete laste naljakaid ütlemisi kogunud?
Muidugi oleme laste naljakaid ütlemisi kogunud! Me teeme seda juba neljandat põlve. Juba minu vanavanaema kogus minu vanaisa ja tema õe naljakaid ütlusi, mis on ka tänaseni alles hoitud. Siinkohal pole neid ehk laste isikukaitse seisukohalt mõtet avalikustada, eks nad ise kunagi vaatavad ja otsustavad, mis nad selle pärandiga peale hakkavad.