Foto: erakogu
Kas Teile meenub mõni enda lõbus ütlemine, mida Teie vanemad või vanavanemad on meenutanud?
Kindlalt tean seda, et r-tähega ma kohe sõber ei olnud. Vanaema õe Neti ja tema abikaasa Evaldi juures Laagris sõitis maja tagant läbi rong. Ma olla paariaastaselt aknal kõõludes öelnud: “Näe, kong tuleb!” Eks tollased rongid veidi konge meenutasid küll.
Kuidas on lapsed Teid muutnud?
Ma ei tahaks olla umbtee – et peale mind ei ole enam midagi. Kui vanemad andsid mulle võimaluse elada, tuleb seda edasi anda. Minu kolm last – Joonatan (18), Morten (16) ja Jette Marie (12) – on näidanud mulle nii elu lõplikkust kui ka igavikulisust. Meie oleme ajalikud, aga meie lapsed on osa igavikust. Nad saavad elu omakorda edasi anda. See mõistmine on olnud valgustuslik just tänu neile.
Kas mäletate oma laste esimesi sõnu? Kui vanad lapsed siis olid? Kui jah, siis miks arvate, et just need olid esimesed sõnad? Mis oli Teie enda esimene sõna?
Meil on need sõnad üles kirjutatud. Praegu ei ole võimalik seda kohe välja otsida, kuid algul on vanemad ikka õhinas – appi, tal on sõrmed ja suu! Nina ja silmad! Ta räägib! Ta ütles emme või issi või kaka! Rääkima hakkasid nad varakult, eks see paari aasta ümber oli. Enda esimest sõna ma ei mäleta, vanematelt enam küsida ei saa kahjuks. Kuid mälusopis on, et vist emme see oli, midagi igavalt tavalist.
Kas aitasite keele arendamisele teadlikult kaasa? Oli Teil selleks mõni nipp?
Kuna mul oli toona väga palju tööd, siis tihti panin neile „Teletupsude“ video mängima ja nii nad arenesid. Poisid vaatasid ka Soome TV multikaid jms. Naljaga pooleks, aga eks televiisor aitab päris palju, ja omavanustega suhtlemine. Seepärast on lastele lasteaed hea. Vanemate keel on liiga raskepärane, et seda kohe haarata.
Kas olete laste naljakaid ütlemisi kogunud?
Kui Jette sündis, siis Morten leidis, et Jette on lilleliblikas. Selliseid toredaid repliike oli palju. Oleme jah need killud lastele “päranduseks” talletanud. Neid ei ole liiga palju, aga ikka on.