ε küsimust Perekond Lipartiale



Foto: Elina Sildre

1.Kas teile meenub mõni enda lõbus ütlemine, mida vanemad või vanavanemad on meenutanud?
TARIELI: „Kahjuks minu ema pole lapsepõlve ütlemisi kirja pannud, aga on mõned, mis on talle meelde jäänud. Näiteks ükskord, kui olin umbes 6-aastane, jättis ema mind üksinda kööki, kus parajasti oli valmimas puder. Kui puder hakkas üle ääre ajama, jooksin ma tuppa ja karjusin  „Ema! Puder läks närviliseks!“

„Kuidagi juhtus nii, et lapsepõlves ma sõin väga vähe magusat. Komme ei söönud ma peaaegu üldse.  4-aastasena külas olles pakkus keegi mulle šokolaadikomme, mille peale vastasin põlglikult „Mina ei söö selliseid komme!“ Nõuka ajal tundus selline vastus eriti kohatu, kuna häid šokolaadikomme polnud nii lihtsalt saada, aga sama uskumatu oli vist ka see, et üks 4-aastane laps ei armasta komme.“

OLIVIA: „Ema mäletab kuidas ta mulle (olin umbes 2-aastane) dressipüksid jalga tõmbas ja korduvalt küsis: „Kas kumm ei pigista?“ Ma millegipärast ei vastanud. Lõpuks olevat ma nipsakalt öelnud: „Ei kummista!“

„Teine mälestus, mida ema tihti meenutab on minu solvumisest, seda mäletan ka ise. Solvusin üsna tihti ja läksin siis „kodust minema“ olles alati kindel, et jäädavalt. Tegelikult kõndisin kodumajast vaid veidi eemale, seal rahunesin ja pöördusin tagasi. Ükskord umbes 6-aastasena oli solvumine aga nii suur, et kirjutasin kodustele järgmise kirja: „Läksin ära. Otsige endale uus tütar. Aitäh!“

2. Kuidas laps teid muutnud on?
TARIELI: „Seda on raske lühidalt kirjeldada, aga neid muutusi on olnud väga palju. Esiteks muutused meie igapäevases elus. Oleme Oliviaga seda meelt, et ei ole alati nii, et kõik tehakse lapse soovide järgi, vaid laps peab kohanduma vanemate eluga. Vaatamata sellele veendumisele, on meie päevarutiin hoopis teistsugune ning on tekkinud mingid kombed ja rituaalid, mida varem polnud. Kindlasti oleme ka seda usku, et lapselt ei saa nõuda neid asju, mida ise ei tee. Last on muidugi vaja pidevalt kasvatada, kuid väga palju aitab kaasa see, kui vanem ise annab oma tegevusega eeskuju. Seega üritame muuta ennast selles suunas, et olla lapsele hea eeskuju ja lootes, et need head kombed jäävad ka endale külge. Eraldi teema on muidugi see, kuidas lapse tulek muudab lapsevanema emotsionaalsuse taset, armastuse tunnet ja tunnetust ning arusaama, et kellegi elu on sõna otseses mõttes kallim sinu enda omast.“

OLIVIA: „Mika on muutnud mu südant ja avanud minus justkui uue maailma. Enne teda elasin oma täiskasvanu elu ja ei mõelnud eriti lastele. Suhtusin lastesse kartlikult ega osanud nendega suhelda. Nüüd läheb aga mõne väikse inimese pilk, naeratus või sõna mulle nii hinge. Samuti kõik see halb ja ülekohtune, mis lastega juhtub, sest mitte kõik lapsed ei ela õnnelikku ja turvalist elu. Olin ka varem tundlik ja empaatiline, kuid peale Mika sündi on need tunded tohutult tugevamad.

Mika on toonud tagasi ka minu lapsepõlve. Näen temas vahel ennast ja mulle meenuvad hetked ja asjad mu oma lapsepõlvest.

Talle asju õpetades ja teda suunates, olen hakanud ennast rohkem jälgima. Mõtlen mõnikord, milline vastutus on kasvatada üles üks inimene. Ja püüan olla ise parem, sest minu eeskujul õpib Mika, kuidas käituda ja erinevates olukordades toime tulla.“


3. Kas mäletate oma lapse esimest sõna? Kui vana laps oli? Kui jah, siis miks arvate, et just see oli esimene sõna? Mis teie endi esimesed sõnad olid?
OLIVIA: „Mika esimesed sõnad olid: EMME, ITI (issi) ja NÄMMI. „Nämmi oli üldse Mika lemmiksõna, sest ta on kogu oma elu olnud väike gurmaan, kes tõesti naudib toitu ja erinevaid maitseid ning sööb mõnuga. Mika eneseväljendus on väga arenenud ja ta hakkas vara rääkima. Esimesed sõnad tulid juba 13-kuuselt. Kui Mika oli 1 a 8 kuud vana oli tema sõnavaras juba üle 100 sõna. Näiteks: tere, täh (aitäh), padi, habe, peitu, kala, konn, mõmmi, beebi, tädi, tartu, pidu, tarr (kitarr), muuti (smuuti) jne."

„Ema sõnul hakkasin rääkima, kui olin 1 a 7 kuud vana, esimene sõna ütlesin 10-kuuselt, see oli: „AITÄH“,  peale seda juba „ISS“ (issi), „EMME.“

4. Kas aitasite keele arendamisele teadlikult kaasa? Oli teil selleks mõni nipp?
OLIVIA: „Me loeme Mikale hästi palju ette. Juba päris väiksest peale hakkasime talle lihtsamaid luuletusi ja jutte lugema ning raamatutest pilte näitama ja nende põhjal jutustama. Oleme Tarieliga mõlemad jutukad inimesed, sellepärast oleme Mikaga kogu aeg hästi palju rääkinud. Tarielile meeldib ka laulda ja seejuures ise laulusõnu välja mõelda. Seda kõike saadab naljakas liikumine ja veiderdused. Nii et Mika õpib läbi nalja ja naeru.

Näiteks rääkisime Tarieliga, et oleme kuulnud, et lapsel on raskusi R-tähega. Ja Tarieli tegi kohe Mikaga proovi, lauldes talle Lady Gaga laulu Bad Romance`i: „Ra-ra-ah-ah-ah Roma Roma-ma …“ 1a 3 kuune Mika hakkab ütlema puhast R tähte, õigemini kordama silpi: RA-RA-RA isa eeskujul. Sellest peale on Mikal puhas R täht olemas.“

5. Kas olete lapse naljakaid ütlemisi kogunud?
„Jaa, mõlemad kogume, viimasel ajal tuleb neid nii palju.“


Mõned näited:

TARIELI:
Lõpetan Mikale muinasjutu lugemise ja küsin: „Mika, mis sa arvad, mis on selle muinasjutu moraal?“
Mika (kahtlevalt): „…. Kivirähk?“

Mika on süües kuidagi mõttes ja söömistempo aeglustub nulli.
Olivia: „Mika, kas kõik korras? Tahad vetsu äkki?“
Mika: „Ei, ma lihtsalt vaatan, kui nummid te olete.“

Me naerame ja muheleme. Mika tajub, et ütles vist õiget asja ja lisab mesimagusa häälega: „Te olete nii armsad inimesed!“

OLIVIA:
Näitan Mikale lõigu Disney multifilmist “Tuhkatriinu” (1950) ja küsin, kuidas see talle meeldib.Mika (õhkab): „See on parem kui Eesti Vabariik!“

Teen magustoiduks leivasuppi rosinatega. Arutame Tarieliga, et see oli ka meie lapsepõlves tihti magustoiduks, aga et rosinaid polnud alati lisada. Mika sööb kõnealust desserti. Siis ütleb veendunult: „See on mõttetu supp, kus rosinaid sees pole!“

Elsa multika ümberjutustus Mikale.
Mina: „Prints tahtis Annaga abielluda kui nad olid olnud koos kolm päeva. Mis sa arvad, kas nii ruttu peaks abielluma?“ Mika: „Ei! Enne tuleb tähed selgeks õppida, targaks saada ja siis võib abielluda!“

Mika: „Mis tööd sa teed?“ Mina: „Joonistan!“ Mika: „Kas sa saad ka kedagi kamandada.“ Mina: „Ei, kamandada ma ei saa.“ Mika: „Siis see pole mingi töö!“ #peppamultikas


Olivia ja Tarieli Lipartia tegemiste kohta saab rohkem lugeda siin:
Tarieli blogi: https://tarieli.lipartia.com/?fbclid=IwAR3sZTO2QVYI24bcczWzS0UgPpHAYc0jy3OulFxDssdWbYbwI1BeZ4f3oZk
Olivia blogi: https://olivia.lipartia.com/?fbclid=IwAR0sIh-mPiclocpdoD4HxUatifv_EJ_dsJ9ZxnYNcl7wTvz0jodGBEDJFS8